Kihnu ajalugu ja tänapäev

Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes Eestis. Saare pindala on 16,9 km², olles 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel, lähim asustatud ala on Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.

Kihnu saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla.

Kihnu saare esmamainimine Kyne nime all leidis aset 1386. aastal ning selle elanike mainimine 1518. aastal. Ajalooline tõendusmaterjal viitab sellele, et kalamehed ja hülgekütid on Kihnus käinud juba 3000 aasta eest.

Tänapäeva kiires muutumises on Kihnu säilitanud oma näo ja omapära, olles endiselt väga eriline paik. Tänu kihnlaste julgusele, oskusele ja tahtmisele olla teistmoodi on see väike saarerahvas säilitanud oma identiteedi ja traditsioonilise elulaadi.

Mitte ainult minevikus ei erinenud Kihnu muust maailmast, ka tänapäeval on see selgelt näha. Kihnu kultuuri kandjad ja hoidjad on läbi aegade olnud naised, aga esimene, kes pärandi väärtusest aru sai ja seda teadlikult koguma hakkas, oli kihnu mees Theodor Saar. Seda ajal, mil Kihnut peeti mahajäänud perifeeriaks, kihnu kombeid ja teistmoodi keelt halvustati, ei häbenenud see mees olla kihnlane, ta lõi pea püsti ja rõhutas Kihnu unikaalsust ja vajadust kultuuri ja keelt säilitada.