Kihnlaste söögid on ka tänapäeval veidi teistsugused. Kuna elatakse keset merd, süüakse palju kala, kodus küpsetavad pereemad leiba ja saia. Kindlate toitude tegemine kindlatel nädalapäevadel on saarel tänaseni vastu pidanud: laupäeva õhtul tehakse kartuliputru ning võetakse soe sai ahjust välja. Kolmapäev on samuti pudrupäev ja pühapäeval keedetakse suppi. Kindlad söögid on kosjas, pulmas ja pühade ajal, näiteks katksikul ja surnu kirtsu panemisel süüakse vana kombe kohaselt putru.

Tähtsat täiendust kihnlaste igapäevasele söömisele annab meri, erinevat kala süüakse erineval viisil. Väga tihti on igapäevaseks toiduks keedetud kartulid hautatud räimedega ning panniliha. Peolaua krooniks on liha ja kartulid, mis keedetud ühes potis, kindlasti küpsetatakse lihapirukaid. Kihnlaste maiusroog on ajast-aega olnud hülgeliha, mida keedetakse koos koorega kartulitega. Uuem roog on suitsutatud hülgeliha, aga see maitseb rohkem massakatele kui kihnlastele endile. Kevaditi tarvitatakse toiduks kosklate mune, eriti sobivad oma tumekollase värvi tõttu kookide küpsetamiseks.